Kõik võib olla, isegi see, kui midagi ei ole.

Alice uskus, et kindlasti on kusagil maailmas igaühel  sarnane inimene, aga seda, et 2 inimest oma olemuselt, tegudelt ja välimuselt nii ühtemoodi võivad olla, ta küll poleks oodanud. Sama juhuslikult olid mõlemad ka ta ellu tulnud. Pikkus ja kaal võivad ju täppi minna, aga kõik ülejäänu. See lihtsalt ei saanud võimalik olla vaid oli isegi natuke hirmutav. Alicel oli tunne, et kohe, kohe oskab ta selle inimese järgmist sammu ja sõna ette aimata. Isegi haridustase oli neil üks ja prille kandsid mõlemad ühtemoodi otsmikul, kui parasjagu neid ei vajanud. Kõik liigutused ja käitumismaneerid olid nii tuttavad, et tähtkuju Alice enam küsida ei julgenudki. Ta kartis, et teab seda isegi.

Hetk on alati uus.

Hommikul vaatas Alicele peeglist vastu täiesti võõras inimene. Naine, kes oli pikakas ajaks unustanud oma hinge ja unistused kinniste uste taha.Tema silmis lõõmas küll tuli, mis kirgliku elevusega oli uhke oma saavutuste üle, aga sealt vaatas vastu ka väsimus.

Jah Alice oli endaga rahul. Polnud kerge uuesti õppima hakata ja ennast  kodu, töö ning kooli vahel jagada. Kogu maailm oli nagu teist värvi. Alice tahtis endale tõestada, et ta saab hakkama ja ei ole sugugi viletsam, kui teised temast palju nooremad. Õnneks ei kohanud ta sellist suhtumist, et kui sa pole pikk, blond ja siresäärne, siis mine koju sukka kuduma.Vanus polnud ju mingi piiritõmbaja, kui inimene tahtis  ja oli positiivse mõtlemisega. Nüüd õhtul kodus olles tundis ta alles seda õiget väsimust. 

Ants magas juba ammu, aga  Alice polnud und. Ta jäi kuulatama.Tuul ulus pahuralt talvises öös, rapsis puuokstes ja sakutas neid puu küljest lahti. Tundus nagu oleks ta tahtnud tuppa sooja pääseda.

Alice oli muutunud. Täpselt samapalju nagu kõik, keda oli vorminud aeg ja kes olid saanud oma valusad õppetunnid.Temas oli vähe säilinud sellest naisest minevikus. Muidugi ka tema oli vigu teinud ja kindlasti ei saanud öelda, et  edaspidi ta neid ei tee. Elu oli õnnemäng, kus pidi täringuid veeretama ja spekuleerima saatusega. Vahel võis teha ka ebaõige valiku, aga ka midagi täiesti mõtlematut. Eksimuse puhul rakendub tihti doomino effekt. Üks eksimus viib teiseni ja see omakorda kolmandani.Sellepärast ta tahtiski ennast kas õigustada või siis hoopis vait olla.

Alice elus oli jälle midagi muutunud.Ta oli suudelnud üht ja mõelnud teisele.Tal oli valus.See oli igas ta keharakus, sügaval südames ja mõtetes.Ta keha mäletas. Mäletas täna ja ilmselt ka homme. Ta tahtis lendu minna koos ööliblikatega.