Jõuluootus.

Alice ei teadnudki kas ta ootas sellel aastal jõule või mitte. Tegelikult polnudki  tal veel  mingit jõulutunnet Ta uskus,et  need jõulud  tulevad  hoopis erilised. Esimesed päris jõulud koos Antsuga. Eelmisel aastal olid nad ka koos olnud, aga siis oli Antsul rohkem külalise roll.
Oma pere traditsioone ei tahtnud Alice sellegipoolest muuta. Ants pidi lihtsalt sellega kaasa tulema. Jõulud ju ongi aeg, kus koos olla oma lähedastega ning pöörata neile rohkem tähelepanu. Igapäevases elus on tihti nii kiire, et ei jõua kõike märgata. Jõuluajal võikski aja maha võtta ja näha  asju, mis igapäevarutiinis sageli märkamata jäävad. See võiks olla aeg, kus saaks olla ka iseendaga ja mõelda asjade ning elu üle järele.
Alice oli ju tundnud vahel Antsuga erilist sidet, vastastikust hoolivust ja seda, et nad olid olemas teineteise jaoks.Ta tundis igal sammul, et Ants vajas teda ja samuti võis temagi ilma valehäbita Antsu hoolivasse embusesse pugeda. See ei tähendanud aga seda, et ta oleks täielikult mehe külge klammerdunud ja, et tal poleks olnud  ühtegi salapaika iseendale. Ta vajas vahel võimalust omaette olemiseks ja taandumiseks oma maailma. Alice ju vajas armastust ja ta tahtis  seda ka jagada, aga vahel pidi ta lihtsalt tulema jälle oma minevikku tagasi . See andiski tunde, et ta oli väärtuslik just sellisena nagu tahtis olla.