Usk, lootus, armastus.



Alice tervis läks taspisi paremaks. Päris hästi ta ennast veel ei tundnud, aga tööle tagasi minna sai ikkagi. Kodus teadmatuses passimine poleks ka parem variant olnud. Nüüd oli vaja ainult natuke oodata, et täielikku selgust saada.
Ants püüdis igati ta olemist kergemaks teha. Tegelikult oli tal ju kuldne süda. Alice oli seda algusest peale märganud, aga vahel ta lihtsalt ei tahtnud seda endale tunnistada. Mees oli alati talle toeks olnud. Enda peale mõtles ta alati viimasena. Põhiline, et Alicel oleks hea. Eranditult iga kord kui Alice jälle mõne murekoorma all looka vajus või oli omadega täiesti puntras, oli ikka Ants see, kes talle oma tuge pakkus. Nii hea, mõistev ja hoolitsev. Ta ei küsinud kunagi midagi üleliigset ja lasi Alicel lihtsalt olla. Alice tundis kogu aeg, et ta oli tema jaoks olemas. Nagu nüüdki.
Teadmata kuidas sellest rääkida lükkas ta jutuajamist kogu aeg edasi. Kõigepealt tahtis ta endas selgusele jõuda. See oli nii raske. Oma südames ta ju teadis, mis oli õige, aga kas see tõi ka alati rahu südamesse.
Esimest korda nende tutvuse jooksul avas Ants ennast lõplikult Alicele, kuigi naine oli juba ammu aru saanud, et Ants ei vajanud teda mitte toimetamisteks ja koristamiseks vaid selleks, et lihtsalt hoida ja armastada. Alice tahtis ju samaga vastata, aga Ants sai kõigega ise hakkama.
Usk, lootus, armastus-need pannakse meie igapäevastes eluraskustes sageli proovile. Ilma nendeta oleme nagu pilliroog tuulte käes. Alice oli tavaliselt endasse uskunud, aga nüüd oli Ants, kellele ta võis toetuda. Just nagu ta lemmikraamatus.
"Õnn algab ja lõpeb sinuga," ütles Joan. "See on ju nii lihtne"
Ravic ei vastanud. Mida ta ometi räägib, mõtles Ravic. "Nüüd ütled sa mulle takkapihta, et armastad mind," sõnas ta viimaks.
"Ma armastan sind."
Ravic tegi käega ebamäärase liigutuse. "Sa ju tunned mind vaevalt."
"Mis see siia puutub?"
"Vägagi. Armastada... see tähendab kedagi, kellega sa vanaduspäevi tahad veeta."
"Sellest ei tea ma midagi. Armastus tähendab kedagi, kelleta ei saa elada. Seda ma tean"