pühapäev, 20. veebruar 2011


Sinu elu on Sinu kätes.

Koos päikesega läks Alici tuju paremaks. Täna oli nii ilus kevadine ilm. Külmakraadegi polnud nii palju kui tavaliselt. Just õige päev alustada puhta lehena ja saavutada oma elule uus kvaliteet. Vanad asjad ei tohtinud teda enam segada. Nende aeg oli nüüd lõplikult otsas. Alice otsustas, et enam ei anna ta alla. Pusib seni, kuni uus lahendus käes. Seda, kas ta
ikka julgeb kõikidele raskustele silma vaadata, ta päris täpselt veel ei teadnud, aga argade killast polnud ta ju kunagi enne olnud.Eks elu näitab kuidas ta sellega toime tuleb. Tegelikult oli ta ammu tundnud, et teatud asjades oli ta veidi teistmoodi kui teised.Tegi asju veidi teistmoodi ja mõtles veidi teistmoodi. Väikesi asju ta elus polnudki. Rõõmustada ja kurvastada, naerda ja nutta, õnnelik ja õnnetu olla, seda oskasid ju kõik. Alice mõtles millal oli ta viimati tõeliselt õnnelik olnud. Sellest oli ikka päris kaua aega möödas. Kui tavaliselt tundus, et enam hullemaks minna ei saa, siis ikka võttis asi kiire pöörde ja läks. Tahtsid sa seda siis või ei tahtnud. Ta sai alati haiget kui hingerännakutele läks, kuigi teadis ka seda, et õige suund elus edasiliikumiseks on tema enda sees . Tuleb see lihtsalt sealt üles otsida. Rõõmustada selle üle , mis tal on ja mida ta oskab, polnudki nii kerge. Isegi see, et ta sai sellest aru, ei aidanud tal seda muuta. Palju lihtsam oli ju lasta tujul langeda kui seda üleval hoida.
Alicil oli hirm endale sihte seada. Mis siis kui ta seab endale liiga kõrge sihi ja ei suudagi sinna pürgida? Pilvedelt alla kukkumine võis jälle valusalt lõppeda. Miks peaksid inimesed üldse tundma kurbust ja valu? Miks ei võiks kõik hoopis helgem ja lihtsam olla? Võibolla hoopis siis kui pole valu kogenud, ei tea ka mis on õnn. Kas oma minevikku saab üldse unustada? Kas sellest lahti laskmisest on üldse kasu? Lased lahti, aga kas ka unustad?Tahes või tahtmata oled selles kinni, kui aina mõtled selle peale. Miks ometi seda kogu aeg meenutada?Ilmselt ikka põhjusega. Mõtled, mis oli parem, mis halvem, mida oleksid võinud tegemata jätta.Nii palju küsimusi ja vastuseid polegi. Praegu vähemalt ei teadnud ta veel. Ainult seda teadis, et võttis täna vastu õige otsuse. Ja tagasitee oli tal ikka veel olemas. Ants polnud teda unustanud ja armastastas ikka veel hoolimata sellest, et teadis tõde. Elu on keeruline.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar